Tuesday, August 25, 2015

Kõik on mõtlemises kinni

Ma olin täiesti unustanud, et olen blogiomanik. Viimati sai siia üle poole aasta tagasi kirjutatud ja kuigi vahepeal on toimunud hulganisti sündmusi ja elus nii mõnigi peatükk lõpule saanud ja uus alanud, siis pole olnud aega ega ka ausalt öeldes viitsimist siia miskit kirjutada. Kuna aga ma pean tõdema, et siiski on päris hea meel omada sellist kohta, kus inimesed saavad aeg-ajalt mu mõtteid lugeda, siis otsustasin üle pika aja ühe sissekande teha. 

Tegelikult mind ajendas kirjutama üks üpriski tihti täheldatav nähe. Nimelt ma olen märganud ja märkan lausa igapäevaselt, kuidas inimesed, eriti paljud noored, ei ela enda jaoks. Elatakse selle nimel, et teistele meeldida, või siis vastupidi selle nimel, et teiste elu maapealseks põrguks genereerida. Ma ei tea, miks on nii paljude noorte seas levinud käitumislaad, kus peamiseks lõbuallikaks on oma ligimese alandamine, mõnitamine või täiesti avalikult kogu tutvusringkonna ees materdamine. Mis on see kummaline rahuldus, mida saadakse kellegi teise privaatruumi tungimise eest...?

Sa ei pea olema tuumafüüsik, et viia kokku erinevaid seoseid selle vahel, kuidas mõeldakse välja erinevaid nii-öelda salaplaane selleks, et oma "tuttavaid" piinata ja neile ära panna. Jube lahe tunne võib olla küll olla inimese juures maailma parim sõber ja seljataga jällegi veriselt rõve rappija, kes igal liigutusel tuimalt sirge käega noa selga lööb. Lausa valus on vaadata sellist käitumist, samas sekkuda pole ka võimalik, sest võimatu on iga inimese hingehaavu ja probleeme ravida, maailmaparandaja töö on tänamatu töö.

Lihtsalt ma loodan, et minu tuttavate ja ka teiste mu blogi jälgijate seas on neid, keda see teema  vähemal või suuremal määral kõnetab. Päris hirmutav tegelt, et näiteks enamus nädalavahetused mööduvad suurel osal noortel kuskil lambisel pinnapeol, mille eesmärk ongi oma nina nii viltu pähe tõmmata kui vähegi saab, hoomamata tegelikult, et sellel pole isegi mittemingisugustki otstarvet. See pidavat juttude järgi olema nooruse nautimine. Pardon me, aga kas tõesti ei saa noorust nautida muud moodi kui hommikuti mälupildi kokkupanemise ja jubedalt rõveda terviserikkumisega? Ma tahaks näha reaalselt ühte inimest, kes suudab ära põhjendada selle lõputu joomarluse ning ringihooramise. Minupoolne austus ja heakskiit, kui keegi suudab sellise vettpidava põhjendusega lagedale tulla, mis pole naeruväärne.

Jah, ma võin kõlada nagu mingi vanur, kes üritab noortele mõistust pähe panna, aga uskuge mind- on lademetes noori inimesi, kes suudavad elada ka muud moodi, kui oma raha musta auku loopimise ja terviserikkumisega tegeledes. Kõik on suhtumise taga kinni. Kui su elu eesmärk ongi olla sihitu ja eesmärkideta noor kodanik, kes elab selle nimel, et saaks taas reede õhtul minna peole oma vanemate raha raiskama ja teisi taga rääkima või tüli norima, siis võta teadmiseks, et kunagi pead sa oma elu peale asuma ja siis on juba hilja seda kommet muutma hakata.

Kindlasti ei puuduta see tekst kõiki. Kõigile meist meeldib pidutseda ja pidutsemises polegi midagi halba, aga kui ikka elada sellise rõveda elupõletamise nimel, siis on kahju lausa, et jälle üks potentsiaalne noor ühiskonnas kaotsi läheb. Puhtalt kogemuse pealt võin öelda, et veel kummalisem on see, et tegelikult paljud inimesed ei mõista seda, kui keegi on sisuliselt pahetu ega viitsi juua ja laaberdada ning üritab seltskonda ka ilma segimölluta nautida. Inimesi, kes on korralikud tihtilugu alandatakse ja neid tõrjutakse, sest nad ei ole "sama lahedad" kui need, kes piiri pidada ei oska.

Selles suhtes on seos ka selle sama teiste inimeste elu põrguks tegemise ja totaalse elupõletamise vahel. Olles aktiivne ka paljudes sotsiaalmeedia võrgustikes, olen täheldanud seda, kuidas käiakse pidudel, juuakse end täis ja hakatakse oma "sõpru" räigelt mõnitama ja tagakiusama. Järgmisel päeval süvendatakse seda veel internetis chatis ja siis ollakse nii kuradima õnnelikud oma "kangelasteo" üle. Ma tunnen inimest, kes on sellise käitumise pärast istunud psühhiaatrahaiglas, kes on tahtnud võtta endalt elu puhtalt seetõttu, et tema head "sõbrad" hakkasid teda lihtsalt omast arust naljaga mõnitama. See viis selleni, et levis lõputu tema üle naermine ja alandamine. Kurat, kas tõesti on raske mõista seda, et mitte ükski nali pole naljakas, kui see on suudatud kellegi vastu? Kas on raske enda väikeses peas ära installeerida mõte, et teiste elu elamine ei vii kuhugi ja sellel võivad olla väga tõsised tagajärjed?

Noorsootöötajana on mul ääretult kurb, et taolist tegumoodi nii paljud noored harrastavad. See on olukord, kus tahaks kõik lihtsalt ise ära klaarida, aga paraku pole võimalik kõike ka ise ära teha. Seega ma loodan, et inimesed hakkavad mõtlema enne, kui nad käituvad. Elada tuleb unistuste nimel ja püüelda nende poole. Vaevalt, et teiste tagakiusamine ja klatšimine ning isegi lõputud joomisorgiad kellegi unistuseks on.

Lõpetuseks ka üks väike motivatsioonisüst. Käisin eelmine nädal 3 tuttavaga roadtripil Bulgaarias. Kui aus olla, siis mitte keegi meie tuttavatest ei pidanud seda heaks ideeks, kõik kirusid ja vingusid. Arvati, et see on loll idee ja nagunii juhtub midagi. Lõppkokkuvõttes aga kõik õnnestus ja kogu reis oli väga elamusterohke ning ääretult meeldiv. See näitab seda, et ärge laske end teistest mõjutada, kui te midagi väga tahate. Lõpetuseks mõned pildid roadtripist.