Wednesday, January 21, 2015

Sümbioos

Ma ei ole kindel, mis on see vääramatu jõud, mis sunnib meid kõiki, ka mind, igal hommikul voodist üles tõusma. Mis on see, mis äratab su hommikul üles teadmisega, et täna tuleb parem päev kui oli eile? Elu on täis randoomsust, ootamatust, emotsioonide seinast seina vaheldumist ja kõike muud, mida sa hommikul ärgates ei pruugi ette tajuda. Iga päev on nagu uue stsenaariumi järgi kirjutatud. Justkui nagu oleks tegevused samad, aga ikkagi teed midagi enesele märkamatult teisiti. Ootamatus ongi tegelikult see, mis võib ära otsustada kogu päeva, aasta või koguni elu saatuse.

Just üllatustest ja ootamatute sündmuste kütkes ongi kulgenud minu lähiminevik. Alles kaks nädalat tagasi sain pakkumise asuda tööle ühe noore, aga ambitsioonika ettevõtte äärmiselt meeldivasse kollektiivi. Kuigi mul on juba olemas töö ja sellele lisaks lademetes muid kohustusi ja hobisid, siis ma otsustasin selle vastu võtta puhtalt juba seetõttu, et ma näen, et selles on perspektiivi. Ma saan teha tööd keskkonnas, mis on meeletut sulnis, rääkimata sellest, et mu ülemused, kellega kontoris koos ninapidi aega pean veetma, on väga suhtlemisaltid ja meeldivad. Lisaks tasub ära mainida ka muidugi selle töö enda. Töö on mingi segment kõigest, mida ma varem oma elus teinud olen. Ühesõnaga pean ma kasutama kõiki oma häid külgi koos ühes ettevõtmises.

Veel randoomsem on see kui ühel päeval lihtsalt kogu su elu muutub. Mingist momendist käis lihtsalt plõks ära ja ma taipasin, et proovin panustada kogu oma vabaaja neile, kes seda kõige enam väärivad. Ma võisin ennast ohverdavalt võtta alamaganuna ja ülikehvade ilmastikutingimustega ette jalutuskäigu mõne kilomeetri kaugusel asuva inimese juurde, lihtsalt sellepärast, et aega kõige produktiivsemalt ära kasutada. Olgugi, et tihti käivad mul ettevõtmised tugevasti une ja tervise arvelt, siis see joovastav õnnetunne kaalub tegelikult kõik korralikult üles. Taolistel hetkedel tajun, kuidas ma olen oma elu liiga lihtsalt elanud ega pole taibanud, mis on see, mis teeb tõeliselt õnnelikuks. Ainuüksi see tunne, kui saad motivatsiooni ja energiat kellegi hea inimese nägemisest, on seda vaeva väärt.

Estonia kontserdisaali fuajee peeglitel on kirjas "Kultuur kõnetab neid, kes kuulavad."Minu jaoks on kultuurisündmused ja nendest osavõtt loomulik elu osa. Mulle meeldib käia suurtel muusikaüritustel, teatris, kinos või lihtsalt muuseumites ringi vaadata. Sellised kohad on suurepärane viis enda mõte üleliigsetest pingetest vabastada ja keha vabaks lasta. Kultuur on selleks, et sellest osa saada. Kõike seda annab mõistagi siduda ka meeldiva seltskonnaga. Seetõttu olengi äärmiselt tänulik, et mulle on viimasel ajal antud võimalus osa saada kõikidest suurejoonelistest galaõhtutest, kontsertidest, teatrielamustest ja nii edasi.

Kogu see hea üllatusterohke ja ettearvamatu elu on küll meeldiv, aga maitselt veidikene kibemagus. Mingitel hetkedel jällegi suudab õnn end korralikult vastasusuunas pöörata ja tagasi vaatamata minema kihutada, võttes endaga kaasa kogu eelnevalt kogetud heaolu ja õnnetunde. Tuleb vaid jätta alles või leida endas üles mingisugune motivatsiooniallikas ning vaatamata raskustele õiges suunas edasi liikuda.
TENi suur liikmeskoolitus
Lastekodus piparkooke küpsetamas
Aasvahetus Nõmmel
EMA15
Winter Cup'i tegijatega

Esimene oma enda turniir!

No comments:

Post a Comment