Tuesday, July 29, 2014

Fööniksina tuhast

Pole olnud üldse aega oma blogi täiendamiseks, aga kuna jälle on saabunud üks rahulikum aeg, siis otsustasin natukene rääkida. Olles viimasel aja taas kogu aeg hõivatud kõiksugu põnevate ettevõtmistega, on mul tekkinud pähe päris mitu head mõtet. Üritan siis võimalikult normilt need mõtted kirja saada.

Ma mäletan veel selgesti, kuidas põhikooli lõpetades olin ma täiesti keskmine noor, kes huvitus sisuliselt ainult tühistest asjadest ning ei osanud oma vaba ajaga mitte midagi peale hakata. Mu päevad olid küll täis hobisid ja kohustusi, aga mu tegevustest puudus kirg. Kõik, mida ma tavaliselt tegin, käis korraliku vingumise saatel ning ma eelistasin parema meelega laiselda ja võimalikult kergelt kohustustega ühele poole saada. Ma polnud mitte milleski nii hea, et oleks mind saanud pidada andekaks lapseks. Ka koolis ei paistnud ma mitte millegi erilisega silma ja vahel isegi mainisid mu õpetajad, et ma olen nagu laps ilma erilise tulevikuta. Jah, ma olin noor ja selliseid sõnu kuulata üpriski nadi tunne, aga ma surusin endas negatiivsed mõtted tagasi ja sain kuidagi hakkama.

Keskkoolis muutus kõik märgatavalt paremuse suunas. Ma otsustasin ühel päeval, et äkki oleks lahe võtta osa mingisugusest noorteüritusest. Pärast mõningast mõttekäiku ma registreerisin end ära ja olingi minemas. Tegu oli MEP üritusega, kuhu oli kokku tulnud grupp erinevaid Eesti noori. Kui aus olla, siis millegi väga erilisega tegu polnud, aga kindlasti suur vaheldus igapäeva rutiinsesse ellu. Sealt alates hakkasin ma käima kõikvõimalikel üritustel ning võtsin osa kõigest, millest vähegi võimalik osa võtta oli. Vähe oli neid nädalavahetusi, kui ma rahulikult kodus päevi õhtusse saatsin. Vaikselt hakkasin tegelema TEN-iga ning EÕELiga, millele lisandusid siis ka igasugused vabatahtlikele mõeldud üritused jnejne. Kogu see elu muutus nii kiiresti, samas järk-järgult. Vaikselt hakkas juba tunduma, et tegelen asjadega, mis mulle väga meeldivad. Keskkooli lõpuklassi ajaks olin veel ka Jõgeva noortevolikogu liige ning omasin kogemust ka ajakirjanduse ja jalgpallikohtuniku erialadel. Olin juba vaikselt oma elule loomas vundamenti, mida on tarvis, et saavutada edukas elu.

Tänasel päeval julgen ma kindlalt väita, et olen saavutanud oma elus selle punkti, kus tunnen, et teen seda, mida armastan. Kõik need tegevused ja toimetamised, mida ma varasemalt teinud olen, on minu elus endiselt väga tähtsal kohal. Jah, tõsi, paljud inimesed heidavad natukene pilkavaid pilke mu erialasele valikule, sest kusagilt on paljudele pähe tambitud vale arusaam, et nii-öelda pehmete erialadega ei saavuta inimesed nagunii elus midagi. Mina aga leian, et kui inimene õpib seda, millega ta nagunii igapäevaselt juba pikemat aega tegelenud on, siis tal on sellest rohkem elus kasu, kui inimestest, kes õpivad lihtsalt mingit "raskemat" eriala, sest see ju pidavat popp ja hea olema. Elus tuleb elada enda heaolu nimel, mitte selle nimel, et lihtsalt kuidagi elus läbi saada.

Mulle on öeldud, et ühe peatselt 22-aastaseks saava inimese kohta olen ma elus uskumatult palju saavutanud. Jah, mulle meeldiks nende inimestega nõustuda, aga samas ma tunnen, et mul on veel palju kohti, mida endas arendada, ja külgi, milles veel juurde panna. Äärmiselt hea tunne on saada oma tegemiste kohta ülistavat tagasisidet ning tänusõnu. See hetk, kus tunned, et oled saavutanud elus punkti, kus sa saad nautida oma raske töö vilju. Minu jaoks on alati uued ideed teretulnud, ning ma alati mõtlen kõikvõimalike asjalike pakkumiste peale. Ka pisemad asjad teevad tuju heaks. Näiteks on mul äärmiselt hea meel enda loodud ansambli üle, mis siiani väga palju esinemiskutseid saab, ja jalgpallimeeskonna üle, mille ma alles hiljuti oma kodulinnas lõin. Hea tunne on alustada uusi projekte, kui sul on seljataga toetavad inimesed ning kõrval sõbrad, kes selle teekonna sinuga koos tahavad ette võtta. Veel enam tunnen suurt rõõmu selle üle, et saan olla osa maailma parima noorteorganisatsiooni TEN juhatusest. Just TENi inimesed on need, kelle nimel olen ma valmis ükskõik, mis osa oma elust loovutama.

Kui jätta kõrvale kõik need arvukad hobid ja toimetamised, siis tegelikult minu enda jaoks on elus üks veel suurem missioon käia. Olen inimene, kellele on loomupoolest antud kaasa hea süda. Paljud mind natukene vähem teadvad inimesed pole ilmselt minu selle poolega kursis. Mulle teeb uskumatult palju rõõmu teiste inimeste aitamine ja kõikvõimalikel viisidel abistamine. Ajapikku olen ma saanud paljude oma lähedaste inimeste usaldusallikaks, sest ma suudan olla hea kuulaja ning samas anda ka väärt nõu. Kõige enam hinnatakse seda, et vaatamata oma tihedale graafikule, suudan ma ikkagi leida oma päevast selle aja ning kellegi teise jaoks olemas olla. Ilmselt seetõttu olengi leidnud oma ellu nii palju häid inimesi. Kui aus olla, siis aegade jooksul on mu elus leidunud ka palju nii-öelda hatereid, aga tänu nendele olen ma tegelikult kasvatanud endale tugeva selgroo ning olen õppinud eirama kõikvõimalike kadedate inimeste püüdlusi mul tuju nulli viia.

Tegelikult kirjutasin ma selle postituse sellepärast, et motiveerida oma sõpru, tuttavaid ja lihtsalt lugejaid. Tahan lihtsalt öelda, et alati püüdle oma eesmärkide suunas ning mitte kunagi ära vannu raskuste ees alla. Kui sul on olemas mingi unistus või siht, siis proovi sellest saavutada maksimum. Sea alati kõrgemad eesmärgid ning siis võid kindel olla, et ka tulemus on parem. Iga teekond peidab endas kuhjaga raskeid hetki, aga see heaolutunne, mis avaldub pärast igat õnnestunud ettevõtmist, ületab negatiivsed hetked suure kuhjaga. Ära kunagi jäta kasutamata pakkumisi, mis annavad sulle võimaluse oma elus midagi saavutada. Mugavustsoonist väljatulemine on algul keeruline, aga kui sa korra sellest välja tuled, siis iga järgmine kord tahad sa üha enam uusi asju proovida ning kogemusi hankida. Veel enam, kui sul on võimalus minna näiteks välismaale õppima või projektides osaleda, siis KINDLASTI võta see pakkumine vastu. Elada mingi aeg koos totaalselt erinevatest kultuuriruumidest pärilt inimestega avardab silmaringi ning paneb natukene teisti mõtlema.

Hoidke oma ligimesi ja olge alati head inimesed.  Headus sünnitab headust, kurjus sünnitab kurjust.