Wednesday, October 23, 2013

10 vajalikku teadmist Bulgaaria kohta



Olen juba mõnda aega siin Bulgaarias toimetanud ning üha enam hakkab Balkani kultuur minu jaoks loomulikuks saama. Kui alguses olid siinsed kultuurilised eripärad päris harjumatud, siis viimasel ajal on need juba ilmselgeks elu osaks saanud. Tuleb alati meeles pidada, et Eesti ja Bulgaaria vahe on üüratu ning kõikjal pole võimalik samamoodi elada nagu oma koduriigis. Inimeste omavaheline suhtlemine, kombed ja tänavakultuur erinevad juba tunduvalt meie riigi omadest. Järgnevalt toon välja mõned punktid, mis siia tulevatel inimestel võiks meeles olla.

1)Iga asjaajamise jaoks varuda alati aega.
Kohalikud eelistavad pigem toimetused homse või ülehomse varna lükata. Alati peab olema valmis ootama ning varuma kannatust. Kõik võtab küll aega, aga lõpuks saavad olulised tegemised kõik tehtud. Lisaks on kombeks hilinemine. Kell on paljudel juhtudel lihtsalt ajanäitaja ja inimesed võtavad hilinemist kui loomulikku elu osa.

2)Loengute/trennide ärajäämine on tavaline. 
Kui oled teadlik, et järgmisel päeval on varahommikul tarvis loengusse või trenni minna, siis peab alati olema valmis olukorraks, et see jääb ära. Tuleb säilitada külma närvi ning suhtuda olukorda läbi huumori.

3)Kõik on väga odav, aga tuleb jälgida, mida ostad.
Tõsi, et Eestiga võrreldes on siinsed hinnad lausa uskumatult odavad. Isegi pubides ja klubides jäävad hinnad madalaks. Näiteks ühe õlle keskmine hind pubides jääb 0,9€ kanti. Sellegi poolest tuleb jälgida, mida osta. Kui mõne toote hind tundub liiga odav, siis tasub mõelda, kas seda on ikka vaja soetada. Näiteks allahinnatud puuviljad ja piimatooted võivad tihtilugu olla söödavuse suhtes viimase piiri peal. Kõige suuremat raha küsitakse aga liha- ja juustutoodete pealt.

4)Arveid makstakse tavaliselt teeninduses.
Kui eestlased on harjunud arveid läbi interneti ajama, siis Bulgaarias peab üldjuhul iga kuu alguses teenindusse kohale minema. Kõik aetakse läbi paberite ning isegi, kui inimene elab näiteks kõrgel mäe otsas metsa sees, peab ta võtma vaevaks ja arvete maksmiseks end teenindusse vedama.

5)Kaardiga maksmine on harukordne.
Bulgaarias linnas poodlemas käies või õhtuti väljas aega veetes peab alati olema kaasas sularaha. Kui suuremates kauplustes on kaardiga maksmise võimalus olemas, siis üldjuhul see võimalus siiski puudub.

6)Kehakeele erinevused.
Üheks suurimaks erinevuseks on peanoogutamine. Kui eestlased on harjunud "jaatama" pead noogutades ja "eitama" raputades, siis bulgaarlastel käib asi teisiti. Näiteks kui poemüüja küsib, kas soovid kilekotti ja sa seda parajasti tahad, siis tuleb noogutamise asemel pead raputada. Sellega on väga veider harjuda ja paljud siinsed inimesed üritavad välismaalastest küll aru saada, kuid siiski igas situatsioonis see ei toimi.

7)Loomad on kõikjal.
Kõige enam kohtab siinsetel tänavatel kasse ja koeri. Kodutuid loomakesi on iga nurga peal ning isegi ühiselamutesse ja kooliruumidesse tungivad koerad ja kassid sisse. Kõik nad on küll kiibistatud ja suuremat ohtu inimestele ei tekita, aga loomaarmastajatel pole siin riigis väga kerge ringi käia.

8)Mustlaste linnaosad.
Igas linnas on märkimisväärne arv mustlasi. Üldjuhul nad ohtlikud pole, aga kui miskit ripakil, siis mõistagi ajavad kohe näpud külge. Pimedal ajal üksinda mustlaste linnaosades käimine ei kuulu ka just maailma kõige targemate tegude hulka.

9)Linnaliinide sõiduplaanide olemasolu kahtlase väärtusega.Kui Sofias ja veel mõnemas suuremas linnas käib ühistransport enam-vähem graafiku järgi, siis väiksemates linnades võid marsat ootama jäädagi. Näiteks Veliko Tarnovo linnas sõidavad bussid ilma üldise graafikuta ning jõuavad peatusesse täiesti randoomsel hetkel. Levivad ka jutud, et talvisel ajal suure libedaga bussid ei käi.

10)Liikluskultuur.Liikluses peab olema ettevaatlik. Organiseeritus jätab paljudel juhtudel soovida ja temperamentseid ja hulljulgeid kodanikke on kõik teed täis. Lisaks ei pruugi valgusfooris kunagi roheline tuli süttida.

Selline oli siis kerge ülevaade siinsest kultuurist ja selle eripäradest. Mis aga minu enda toimetamistesse puutub, siis hetkel kõik sujub korralikult. Kool väga pinget ei paku, sest loengud toimuvad suhteliselt harva ja paindliku graafiku järgi. Ilmad on ka veel ilusad ja soojad. Kõik sujub nii nagu peab.




Kervin Kull
Teodosiy Tarnovski 4 (blok 2),5B2
Veliko Tarnovo, 5000
Bulgaria

Monday, October 14, 2013

Kus on must leib...?

 Esimene kuu aega on uues keskkonnas juba lõpusirgele jõudmas. Nii nagu liigub edasi ka aeg, liigub lähemale ka talv. Sellest annavad märku kohati ennast ilmutavad jahedad sügistuuled, mis ka siia lõunasse on vaikselt kohale jõudmas. Kui mõni päev on 27 kraadi ja ülimalt meeldiv, siis järgmisel juba tunduvalt jahedam. Kunagi ei tea, mis uus päev toob. Nagu igal pool mujal, saab ka siin edukalt nautida sügise pakutavat ilu. Õnneks on uue aastaaja tulek siin linnas kaasa toonud paraja elevuse, sest kõik tudengid sukelduvad taas üliõpilasellu. Tänavad kihavad elust ja iga päev toimub kuskil midagi erakordset.





 Viimasel ajal on olnud võimalik natukene ka teistes linnades ringi käia ja vaadata. Alles hiljuti käisime koos teiste Erasmuse tudengitega Bulgaaria suuruselt teises linnas Plovdivis. Rongisõit Veliko Tarnovost Plovdivi kestis kogunisti viis tundi. Kuigi Plovdiv asub siit umbes 200 kilomeetri kaugusel, tuleb rongiga läbida maalilise vaatega mägikülasid ning käänulisi teid. Seetõttu peabki päris mitme tunni rongisõiduga arvestama. Rongid ise sarnanevad üpriski palju Eestis hetkel sõidus olevatega.




 Kuna Plovdivist õhtuti tagasi rongi ei tule, otsustasime koguni kaheks päevaks sinna jääda. Peatusime vanalinnas asuvas Hostelis, mis asus kogu vaatamisväärsele alale uskumatult lähedal. Kui Eestis peab vanalinnas ööbimiseks enamasti korralikult raha välja käima, siis meilt küsiti kõigest 20 levi(10 euri) näo kohta. Linn ise on uskumatult kena. Külastatud sai lisaks kõigele muule ka iidset amfiteatrit. Keset linna südamikku pesitsev eelduste kohaselt II sajandil rajatud hiiglaslik ehitis avastati maapõuest ehitustööde käigus. Nüüdseks on kohaliku muusikaakadeemia tagahoovis asuv rajatis tõusnud mõistagi ülioluliseks vaatamisväärsuseks. Pärast seda väikest reisi on mul selge, et Plovdivit peetakse õigustatult üheks Bulgaaria tõmbenumbriks.




 Kool on mul ka nüüd viimasel ajal väga hoogsalt käima läinud. Siiani käidud loengud on jätnud üdini head muljed. Ma pean tõdema, et hetkel suudab siinne ülikool minus enamasti positiivseid emotsioone tekitada. Jah, pabereid ajades tuleb küll teadmata kaua oodata, aga loengud realiseerivad selle negatiivse poole täielikult. Kuidagi vaba on käia tundides. Õppejõud näitavad välja siirust ja rõõmsameelsust ning kunagi ei olda vihased ega elata oma energiat tudengite peal välja. See võib küll olla alguse asi, aga hetkeemotsioonid on mul sellised.

 Viimasel ajal olen natukene ka kodumaa hüvedest puudust tundma hakanud. Kuigi praegusel jaburatest valimiskampaaniatest immitsevas Eestis ma väga olla ei tahaks, siis näiteks kodusest söögist ja mustast leivast küll ära ei ütleks. Samas ainult 8-9 kuud veel ja siis juba tagasi Eestis. Õnneks saab tänu soojemale kliimale korralikult trenni teha ja palli mängida ning see omakorda tekitab hea enesetunde. Ei ole kordagi kahetsenud, et siia tulin!


Kervin Kull
Teodosiy Tarnovski 4 (blok 2),
Veliko Tarnovo, 5000
Bulgaria

Friday, October 4, 2013

Kõik liigub õiges suunas







 Kaks nädalat on nüüd siin Bulgaarias ära oldud ning tasapisi hakkavad ka kõik kooliga seonduvad asjad joonde minema. Vaikselt on olemas juba mingisugune ainekava ja ainult mõne aine osas esineb veel lahtisi otsi. Näiteks ei saa sellel poolaastal võtta jalgpalli eriala, sest see avatakse alles teisel semestril ning seetõttu valisin esimeseks neljaks kuuks võrkpalli. See ei seisne selles, et me mängime loengutes pelgalt võrkpalli, vaid praktiseerime ka kohtuniku ja treeneri tööd ning mõistagi sekka hulganisti teooriat. Teisel semestril saan jalgpalli peale üle minna. Käisin ka juba esimeses loengus. Kuigi see aine mul ainekavas siiani sees pole, otsustasin siiski kogu oma nädalavahetuse koolis veeta ning 30 tundi tudeerida sellist ainet nagu "USA ja Kanada kultuur". Aine on äärmiselt huvitav ja õppejõud suudab aeg-ajalt oma muheda huumoriga oleku veel paremaks teha.  Järgmised kaks päeva veel seda ainet ning nii ruttu ma juba oma esimesed puntkid siin Veliko Tarnovo ülikoolis teeningi.

 Selle nädala alguses kohtusin lõpuks ka oma mentoriga ning sain politseis dokumendid korda ajada ning ühtlasi ka kooli jaoks vajalikud raamatud/paberid ära soetatud. Kui alguses tundus siin kõik nii ulmeliselt odav, siis nüüd viimasel ajal olen pidanud ikka igasugu asjade eest raha maksma. Kuna Interneti kaudu Bulgaarias üldse asju ei aeta, siis tuleb kõik teha paberitel. Paber, elekter ja vesi on kolm tarbevahendit, mis on siin riigis kallimad kui teised asjad. Printimise eest tuleb üldjuhul päris korralikult nutsu välja käia ja ühtegi dokumenti ei saa enne vormistada, kui pole paberite eest maksnud. Õnneks on nüüdseks suurem osa paberimajandust ning dokumentide vorpimist läbi ja ei pea enam selle peale väga oma aega ja ressursse kulutama.

 Vahepeal olen juba teinud tutvust ka kohalike jalkakuttidega, et ennast vaikselt seltskonda sisse sulatada. Tavaliselt õhtuti enne päikeseloojangut peetakse siin ühiselamute lähedal maha korralikud lahingud ning mõistagi võtan ka nendest kõhklemata osa. Kutid on tasemel ning väga sõbralikud ning kuna enamiku aktivisemate mängijate soontes voolab Ukraina veri, siis suhtlevad nad minuga vene keeles. Õnneks suurt probleemi mul nende mõistmisega pole ja siiani on kõik väga hästi klappinud. Üheks suureks erinevuseks siinse mängimise ja Eesti vahel on see, et kodus me tavaliselt ajasime palli taga kõikvõimalikel muruväljakutel, siis siin harrastatakse enamasti nii-öelda puurijalgpalli. Mängitakse väikesel asfalteeritud alal, mida ümbritsevad seinad ning  aiad. Mulle selline jalgpall meeldib, sest see on palju tehnilisem ja kiirem ning ühtlasi ka huvitavam.

 Kui esimesed poolteist nädalat paistis Bulgaarias päikene ning oli väga meeldivalt soe ilm, siis viimasel ajal on temperatuurid läinud suhteliselt väikeseks. See pidi küll hetkeline olema, aga siiski sain ma mõned päevad tagasi külma ja siiani vaevlen palaviku ja paanilise köha käes. Mõistagi ei saa ma sellest väikesest asjast end heidutada lasta ning ei tõmba oma toimetamistele pidurit peale. Olen end siiani püstijalu ravinud ning üritan sellest väikesest külmetusest võimalikult ruttu üle saada. Korralikult külmaks pidi minema alles kuskil detsembris või jaanuaris. Kuigi ühe eestlase jaoks ei ole siine külmus kohe kindlasti mitte ületamatu takistus.

 Üldiselt olen siinse eluga juba enam-vähem harjunud ning hoian end kõiksugu tegemiste ja toimetamistega mõnusalt kursis. Täna saime kahe naabriga kolme peale ka oma Interneti ning enam ei pea vajalike toimetamisi läbi üliaeglase ühiselamu Wi-fi ajama. Kui veel mõne aine osas lõplikult selgusele saan, on kõik vajalikud asjad aetud ning siis ei ole enam midagi muud, kui tuleb siinsest elust maksimum võtta.


Kervin Kull
Teodosiy Tarnovski 4 (blok 2),
Veliko Tarnovo, 5000
Bulgaria