Sunday, January 27, 2013

Bittersweet life

Viimane puhkuse nädal on läbi saamas ning tuleb hakata end vaikselt kooli lainele häälestama. Kooli ma tegelikult isegi ootan. Head sisukad päevad ning aeg kulgeb produktiivselt oma rada pidi. Aga lühidalt siis eelmise nädala toimetamistest.

Selle nädala aja jooksul olen väga palju tegelenud jalgpalliga. Eelmisel nädalal tegin saaliliigas oma debüüdi ning lisaks sellele veel oli sõpruskohtumine oma põhimeeskonnaga, kui vastas oli igipõline rivaal. Mõlemad kohtumised kaotasime. Sellel nädalal oli samuti palju jalgpalli. Mitmetele väsitavatele trennidele lisaks osalesin ka kahes mängus. Eile päeval võtsin osa saaliliiga mängust ning pärast seda kohtusime JK Suemaga Hiiu staadionil Nõmme Kalju III võistkonnaga. Saaliliigast naasesin kaotusega ja Hiiul tegime võitlusliku 2:2 viigi. Kaks mängu päevas ning õhtuks olin omadega täiesti kutupiilu.

Lisaks muidugi toimetasin ka Vahetunni portaali heaks. Hea meel on tõdeda, et kirjutatud artiklid on nii suurepärast tagasisidet saanud ning inimesi tõesti huvitab see, et meie ümber nii palju teovõimelisi kodanikke leidub. Hea tagasiside annab motivatsiooni oma tööd jätkata.Kui nüüd selle portaali veel natukene kiiremini jooksma saab, siis on ikka väga hea. Loodan parimat.

Kuigi hetkel on hinge peal ka päris mitu okast, mis natukene seestpoolt kriibivad, siis üldiselt suudan vaatamata raskustele siiski väga normaalselt oma toimetamistega toime tulla. On olemas motivatsioon, mis iga hommik ärgates ja õhtul uinudes minusse tegutsemistuhinat süstib. Alati ei pea olema palju materiaalseid väärtusi ning kahtlaseid õnnevalemeid. Tihti piisab ühest inimesest või teguviisist ning juba ongi jälle elu kordades nauditavam. Ilusat jätkuvat talve.

Friday, January 18, 2013

Jätkates vana rada


Hämmastavalt kiiresti on jälle see aeg liikunud ning ma täpselt isegi ei mäleta, mis on juhtunud. Põhilised asjad olid seotud Kalevi, trennide ja muude meeldivate toimetamistega. Jalkaliidu arhiivides käisin ma kaks päeva, sest ühe päevaga ei saanud kogu materjali läbi töötatud. Lõpptulemuseks on mul nüüd käes nelja aasta jagu Tallinna Kalevi mänge ajavahemikus 2003-2006. Nüüd mingi aeg pean neid töötlema hakkama ja see läheb Kalevi kodukale statistikaks. Väga suur töö, aga keegi ju peab selle kunagi nagunii ära tegema. Üks meeldiv sündmus oli seoses Kaleviga veel, kui teisipäeval käisime hotell Euroopas personali/vabatahtlikke/partnerite pidulikul lõunasöögil. 

Vahepeal avasime ka eelmises sissekandes mainitud õpilasportaali. Kuigi koduleht on veel nagu arenemisjärgus, siis on seal siiski juba praegu võimalik meie tegemistel silma peal hoida. Ka Facebooki fännilehel on sagimine pihta hakanud ning selle kaudu saab kõigega kursis olla. Sain täna ise ühe arvamusloo portaali üles riputatud. Nii portaali üldiselt kui ka minu kirjatööd on võimalik näha siit . Loodan, et see meie töö kannab vilja ja kõik liigub ainult ülesmäge.  Eelmisel pühapäeval osalesin ka Tallinna Vanalinna Päevade mõttetalgutel ning üritasin anda ideid selleaastase ürituse edukaks toimimiseks.

Üldiselt on elu päris sisukas ning peaaegu iga päev juhtub midagi huvitavat. Hetkel küll viibin kodulinnas, aga juba homme hommikul sõidan Tallinnasse tagasi ning jätkan seal oma toimetamistega. Mõned päevad tagasi kutsuti mind ühte saalijalka meeskonda ning homme õhtul teengi juba selle võistkonna eest oma debüüdi. Lisaks homsele ootab mind pühapäeval ees ka sõpruskohtumine mu põhimeeskonna Suema särgis, kui seisame vastamisi igipõlise rivaali FC Pokkeriprodega. Eks näis, mis nendest mängudest saab.

Ega siis midagi. Meeleolukat talve jätku Teile ning ärge pakase ees kartma lööge.  Elu on ilus.:)

Wednesday, January 9, 2013

Angels will die covered in white

Mjah, see 3. jaanuari mäng, millest viimases postituses rääkisin, päädis meie 4:2 võiduga. Natukene kahvatu tulemus, kuna mäng oli täielikult meie kontrolli all ning me jätsime väga palju häid olukordi kasutamata. Kuigi mängu tulemus polnud see, mida lootsime, on ikkagi aastat ilusti alustatud ja edasi minna saab ainult veel paremaks. Järgmine kohtumine leiab aset juba 20. jaanuaril ning siis on vastaseks igipõline rivaal FC Pokkeriprode näol. Reedel sõitsin koju ja olin seal mõned päevad.

Nüüd olen juba mõned päevad siin Tallinnas askeldanud ja oma tavapärast elu jätkand. Kui päris suur osa mu elust läheb praegu jalgpalli peale, siis õnneks ei saa öelda, et muu elu selle all kannatab. Kuna eile käisin ma üle pika aja koolis ja tegime nö praktikaarvestuse ära kursusega, siis mul on piisavalt vaba aega, et elu täies mahus nautida. Homme näiteks ootab mind ees Eesti Jalgpalli Liit ning selle arhiiv. On vaja natukene Kalevi jaoks statistikat hankida ning seda töötlema hakata.

Lisaks veel on peatselt avanemas uus noorteportaal "Vahetund", kus ma juba pikemat aega olen mitteametlikult arvamuslugude toimetaja. Sellega seoses on mul siin väikene võimalus lugejatele sellest projektist väikene ülevaade anda. Tegu on Ekooli keskkonda loodava portaaliga, mis hakkab kajastama kõiksugu noortega seonduvaid uudiseid alates arvamusest kuni spordini välja. Näiteks arvamuslugude kohta saan öelda seda, et iga üks teist, kes omab huvitavat mõtet või arvamust, võib mulle oma loo saata ning ma saan selle portaali üles läkitada. Portaali fännileht on saadaval ka Facebookis, mida saate näha siit . Lisaks oleme olemas ka Twitteris kasutajanime : portaalvahetund nime all . Olge meie tegemistega kursis.

Mäletan, et kunagi septembris kirjutasin sellest, kui fckn imeline on see elu siin Tallinnas. Oleks ma siis teadnud, et praegu asjad veel kaunimalt kulgevad...Kui vaid kõik jätkuks seda sama radapidi ning rõõmustamine ei saa olema pelgalt ainult harukordne nähe, siis oleks ikka päris mõrumagus see eluke. Hetkel saan ma vaadata enda ümber ja öelda, et mul on kõik olemas. Mul pole vaja kuhugi kaugele minna õnne otsima, sest kõik on mul käe-jala ulatuses olemas. Ahjaa, nüüd usun ka, et unenäod võivad täide minna. Loomingulist elukulgu!:)

Wednesday, January 2, 2013

Pocket full of dreams

Jah, mu 2012. aasta jõulud ei olnud midagi erilist ja tundsin end nagu ostuhulluse keskele sattunud aborigeen. Ometigi on mul hea meel, et sain rahulikult oma päevi veeta ja ei pidanud eriti oma halle ajurakke piinama. Tegelikult pärast jõululaupäeva kuni aastavahetuseni välja olin ma päris korralikult haige ning ei saanud seetõttu mitte midagi teha. Jõgeval olles veetsin oma päevad voodis ning mu tunnid olid sisustatud lakkamatu köha, ulmelise nohu ja oksendamisega lõppenud iiveldustega. Mõnes mõttes hea, saingi rahulikult kodus voodis lebada ja rahulikult omi asju ajada. Teisest küljest oli see äärmiselt halb, kuna ma ei söönud 3-4 päeva vältel mitte midagi, sest iiveldus oli päris korralik.

Aga lähen nüüd sealt natuke nukralt teemalt üle paremate toonidega . 28. detsembril tulin tagasi Tallinnasse. Olin ise küll pool sooda ja ei hoomand ümbritsevat eriti hästi, aga oli vaja minna. Sellel samal õhtul läksin Köleri tänaval asuvasse lokaali, kus toimus TENi aastalõpugaala. Vaatasime üle eelmise aasta sisse mahtunud sündmused ning tänati ka parimaid ja silmapaistvamaid. Vaatamata sellele, et see aasta ma kaitseväe tõttu TENis väga aktiivne ei saanud olla, oli ikkagi väga tore see aasta koos nende toredate inimestega kokku võtta.


29. ja 30. detsember möödusid mul väga sisukalt. Nendel päevadel toimus Kalevi Spordihallis Aastalõputurniiri kõige olulisem osa- Meistriliiga turniir. Olin siis seal mõlemal päeval kohal ja toetasin Kalevi fännisektoris meie omasid. Kui aus olla, siis mõlemal päeval pakkus JK Tallinna Kalev Eesti rahvale ülimalt nauditavat mängu. Esimesel päeval kaotati küll üks mäng ja tehti ka üks viik, aga teisel päeval suudeti kõik vastased alistada ning saavutati ajaloo esimene võit antud turniirilt. Imeline töö klubi poolt ja ka fännidele minupoolsed soojad õnnesoovid.

31. detsember oli aasta viimasele päevale kohaselt väga tegus. Päeva aeg käisin ühe hästi hea inimesega kinos "Kääbikut" vaatamas. Jah, see film on päris omaette klassist ja nauditav oli seda vaadata, aga kahju, et ta oma pikkuse tõttu 3 filmi peale ära on mahutatud. Õhtul liikusin suhteliselt varakult linna, kus esmalt kohtusin oma Soome sõbra Jakeiga. Polnud seda meest poolteist aastat näinud ja see tore Saksamaalt hangitud EYP tutvus sai nüüd taas üles värskendatud. Hiljem liitusid veel meiega G. ja L-L. ja pärast veel kaks kutti ning me olime "Kohas" kuni selle sulgemiseni. Sealt edasi juba vabakale uut aastat vastu võtma.

Vabakal oli lihtsalt lugematu arv inimesi ja seal oli praktiliselt võimatu liikuda. Õnneks läksime sinna suhteliselt varakult ja saime koha, kus uue numbri tulemist edukalt jälgida. Kuna olin eelnevad 19 aastat olnud kogu aeg Jõgeval ja seal uut aastat vastu võtnud, siis oli minu jaoks päris huvitav näha, kuidas siin pealinnas need asjad käivad. Mõistagi oli ilutulestik mitme kraadi võrra kangem ja see eelpool mainitud rahvahulk ka muidugi. Ainult positiivsed muljed seoses sellega. Pärast südaööd enam eriti plaane polnud ja siis liikusime edasi sõpa poole, et natukene puhata ja soojeneda. Kuna sealt me ära liikuda enam ei raatsinud, siis jäimegi sinna õdusasse kohta ööbima ning veetsime taas väga head aega kuni varajaste hommikutundideni.

Täna käisin üle pika aja taas oma jalkameeskonnaga trennis. Oli üks ülimalt hea ja väsitav trenn ning just selle pärast ma seda füüsilist tegutsemist natukene igatsesingi. Homme on meil Sportland Arenal sõprusmäng Haabersti JK meeskonnga. Tegu on ühe eelmisel hooajal rahvaliigas mänginud võistkonnaga. Kui aega ja mahti, siis 20:30 algav mäng on täiesti tasuta.

Lõpetuseks mainin ära veel selle, et kuigi see uus aasta on ainult napilt kaks päeva kestnud, on juba täitunud üks mu suurimatest aastavahetusel lendu lastud soovidest ning edasi püüdlen ma selle nimel, et seda kõike ka nii heana hoida. Ma ei hakka siin täpsemalt lahti seletama, mille või kellega on tegu ja milles mu soov seisnes. Iga asi juhtub alati omal ajal. Aga jah, kõik, mis on loodud juhtuma, ka kindlasti juhtub ja mul on selle üle ainult hea meel. Kui inimesel on tasku täis unistusi ja sealt järk-järgult neid unistusi realiseerib, siis võib kindel olla, et õnnel pole piire.