Wednesday, August 31, 2011

Heaven

Hei. Eile võtsin natukene vabalt ja ei leidnud aega siia midagi trükkida. Eile oli mul esimene nö koolipäev. Tutvustati kooli üldiselt ja räägiti kõik tähtis ära. Päeva lõpetas üks hästi põnev loeng. Nii huvitav kõneleja oli ja tegi sellist nalja, et lausa ulme. Üritasin lisaks loengule paralleelselt jälgida ka kettaheite MM-i finaali ja sain sellega hakkama. Gerdi hõbe ja Märdi neljas koht on ikkagi päris kõvad tulemused ja mul oli väga hea meel nende üle. Pärast loengut läksin linna ja viisin tuttavale ta jope ära. Hiljem käisin veel linnas ning olime seal ühe teise tuttavaga mingi põhimõtteliselt sulgemiseni. Õhtul, kui ma bussiga koju sõitsin ja kursakaaslasega peatuses maha astusin, peatas meid momentaalselt politsei ja küsis meilt dokumente. Tollel hetkel tundus väga naljakas, et meid rajalt maha võeti. Põhjust ma siiani ei tea, aga kell polnud veel 23 ja meie oleme ammu vanemad kui 15-aastased, mis tähendab seda, et võime alati öösel ringi jalutada, kui soovi on:D

Täna mul kooli polnud. Käisime kogu noorsootöö rahvaga ja osade õppejõududega Kloogal tutvummislaagris. Kohal olid ka 2. ja 3. kursuse tudengid. Tegime seal tutvumismänge ja palju muud huvitavat. Vanemad Rahvusvahelise Noorsootöö eriala tudengid rääkisid meile õppejõududest ja kuidas käituda ning muud sellist kraami. Nüüd õhtul tegid meie kursuse tüdrukud neljandal korrusel pannkooke ja kutsusid mind ja mõnda teist veel seltsi. Mängisime seal UNO kaardimängu ja chillisime niisama. Räigelt heaven on, kui ei pea ise süüa tegema. Üks halb asi on kogu selle jama juures see, et ma ei saa trenni teha ja söön suures osas rämpsu ja kõht hakkab varsti kasvama ning kaal koguneb. Peab midagi ette võtma.:)

Homsest algab meil reaalne kool pihta. Saime ka homse ja reedese tunniplaani teada. Homme läheb umbes poole neljani ja reedel maksimaalselt kella üheteistkümneni, mis on väga viis. Muidu on siin kõik tore ja inimesed veel toredamad ja hästi kodune tunne tekib juba. Lõpetan nüüd. Peatse lugemiseni;)


Monday, August 29, 2011

Going to be fun

Eile seadsin end siis ühikasse sisse. Esimese asjana sain hunniku pabereid ja räägiti natukene asjast. Kui ma oma kolmanda korruse tuppa lõpuks kohale jõudsin, avastasin ma eest suhteliselt väikse toa nelja voodiga. Algul tundus, et mul on kolm toanaabrit- kapid olid asju täis ja läppareid oli ka toas kokku kolm tükki. Hiljem selgus siiski, et tegu oli ühe tüübi mandiga, teisi polnud veel kohal. Natukene aega hiljem tulid veel kaks tüüpi. Tuli välja, et kõik nad käivad kuskil teises koolis ja elavad siin, sest on odav ja mugav käia. Mis meie ühika puhul veel hea on, on see, et piiranguid väga pole ja mingit vangistust vms tundma ei pea. Käisin täna ühes teises ühikas, seal olid asjad hoopis teisiti.Aga jah, nii me siis siin elame neljakesi väikeses toas. Õhtune aeg möödus mul eile suht vaikselt. Algul istusin niisama ühikas ja kohanesin, hiljem läksin Kristeri, Käpsu ja Railiga linna. Oli väga tore koos ja sai päris paljudest asjadest räägitud. Aitäh teile.

Täna ma õnneks väga vara ärkama ei pidanud. Kell 11 oli koolis avaaktus, pärast mida saime natukene loengut ja meile tutvustati programmi põhiolemust ja muud sellist. Rahvas on meie kursusel igatahes väga avatud ja sõbralik. Kõige lõpuks käisime Rahvusvahelise Noorsootöö grupiga jutuajamisel. Valisime välja ka kolmanda võõrkeele- mina valisin hispaania keele, aga võimalik, et hakkan hoopis norra keelt õppima, sest vastasel juhul seda norrakate gruppi ei avatagi. Tunniplaani meil veel paigas pole ja ilmselt mingi kolmapäeval saab selle alles. Lõbus saab olema nagunii.

Kuna mul on siin ühikas niisama igav istuda, siis käin suht tihti linnas hängimas. Kristiine Keskus on ka kiviviske kaugusel. Täna läksingi pärast kooli ühe armsa tuttavaga algul Krissusse. Käisin seal pangas ja siis liikusin edasi kesklinna suunas. Seal käisime Virus süüa ostmas, hüppasime Hessist läbi ja siis kõndisime kontorisse. Kontorist oli mul vaja natukene tavaari kaasa võtta ja värki. Marili ja Liina liidust viibisid ka koos meiega kontoris. Täna rohkem midagi väga plaanis pole. Mingisugusele pannkoogiõhtule kutsuti mind siin ühikas, aga ei tea, kuidas sellegaa jääb, eks selgub.

Sunday, August 28, 2011

Our time now


Kuna ma ärkasin meie hubases kontoris avastades, et kõik alles põõnavad, siis mõtlesin, et kasutan momenti ära ja teen siia ühe sissekande. Eilne päev oli tõtt öeldes päris tegus ja omapärane. Hommik algas juba suhteliselt toredalt. Kogu oma pea kolmetunnise sõidu ajal ei tulnud kordagi piletimüüjat ja saingi lõpuks kogu otsa tasuta. Selles suhtes, et ma oleks küll selle raha nagunii tagasi saanud, aga mõte loeb.

Kontorisse jõudes väga jalga sirutada ei saanud, sest suht kohe saatis peakorraldaja Toomas meid linna lolli mängima. Pidime tegema mitu erinevat ülesannet. Esiteks oli vaja leida pooleteist tunni jooksul linnast Suvekooli osaleja, kes kirjutaks meile artikli. Siis pidime Suvekooli hümni laulma ja selle linti võtma. Sellele lisandus Machinga video, mille me Tallink hotelli ees 10 soomlasega lõpuks ära tegime. Ahjaa, pidime ka 20-eurostest Viru kinkekaartidest lahti saama ja Kumakesi millegi vastu vahetama. Iseenesest väga tore, aga linn oli rahvast täis ja mõnele jäi küll päris kahtlane mulje.:D

Hiljem olime natukene aega kontoris ja õhtul liikusime uuesti linna. Algul pandi meid siin samas Comarketi juures mänge mängima, peakorraldajad ise läksid poodi. Pärast seda liikusime kõik Russalka juures olevale ranna-alale. Tegime seal piknikku ja olime lihtsalt üksteise seltsis. Kaugemal rannas oli isegi lõke ja lasti mitu korda ilutulestikku. Väga-väga asjalik aeg oli igatahes. Öösel kuulasime muusikat ja mängisime pokkerit...:DHetkel ikka kõik magavad, vahet pole, et äratus pidi vist kell üheksa olema. Varsti peaks mingi koosolek peale tulema ühel töögrupil ja siis oleks hea, kui kõik saaks tehtud ja staffi, aga noh.

Lõpetuseks tahan öelda seda, et mu Suvekooli korraldusmeeskond on saanud väga tähtsaks ja kõik see nendega veedetud aeg on olnud lihtsalt super. Kolm kuud tagasi ei osanud ma oodatagi, et nii lähedaseks saame. Täna kohe läheme lõplikult laiali ja kohtume harva. Toomas sõidab üldse Indiasse ära ning teised on ka igal pool laiali. On, mis on, nagu meie hümni rida ütleb:" Jään seda suve mäletama."

Kunagi varsti kolin ühikasse sisse ja alusta oma Tallinna elu. Peatse kirjutamise/lugemiseni.

Friday, August 26, 2011

Tallinn, here I come.


Käisin täna hommikul arsti juures peast niite eemaldamas. Rääkisime natukene ka mu kaitseväe olukorrast, aga see endiselt lahtine. Kui enne 6. septembrit suuri peavalusid ei teki, siis ilmselt oktoobris minek. Pärast arstil käiku läksin vanaema juurde ja valvasin koera. Selles suhtes, et valvamiseks seda väga nimetada ei saanud- nii mina kui ka koer magasime põhimõtteliselt terve selle aja. Hiljem käisin vanaisa sünnipäeva tähistamas. Enne koju tulekut hüppasin Olerexi pargist läbi ning chillisin seal sõpradega.

Kuna ma lähen homme hommikul 8:22 rongiga juba Tallinnasse, siis peaks idee poolest mul asjad juba pakitud olema, aga ma pole sellega isegi mitte alustanud. Mulle pole reaalselt kohale jõudnud, et ma nagu lähen pikemaks ajaks kodust eemale. Pakkimine, pakkimiseks, selle saan ma hiljem ka tehtud. Homme mul veel ilmselt ühikasse asja pole, sest lähen hoopis kontorisse Suvekooli viimasele koosolekule ja ööbin seal. Näeb veel viimast korda seda armsat meeskonda, mida iseloomustavad kondentspiim, pannkoogid, lakkamatu naer, "Valged ööd" jne....Pühapäeval lähen kolin ühikasse sisse ja siis semudega linna pidutsema.

Ma pole kindel kas ja kui palju ma Tallinnas blogi kirjutada saan, aga proovin seda siiski teha. Ära lõpetada on võimatu, sest siis hakatakse vinguma...:D Igatahes, ma loodan, et Tallinnas on väga tore ja mu esimeses sissekandes saate ka esmaseid muljeid lugeda. Kui veab, teen pühapäeval juba selle postituse, kui ei, siis esmaspäeval proovin kindlasti sellega maha saada. Teile, kes te veel kooli pole läinud, soovin ma väga toredat suve lõppu ja päikselisi päevi. Homme lubab ju rängalt sooja ilma, võiks iseig öelda, et rannailma. Nägudeni.


Thursday, August 25, 2011

Moving along

Tänasest päevast mul väga palju kirjutada ei ole. Päeval põhimõtteliselt istusin niisama. Nüüd just jõudsin staadionilt. Eile rääkisin, et meil tuleb viimane maakonnakas ja see on Jõgeva vastu. Saime endale kuidagi meeskonna kokku ning mängisime mängu ära. Seis küll väga ilus polnud- 0:14 meie poolt vaadatuna. Selles suhtes, et Jõgeva mängib siiski 3. liigat ja kuulub seal oma tsooni paremikku ja me oleme pelgalt Rahvaliiga sats. Eesti Meistriliigas on isegi sama skooriga mänge olnud ja minu arust on see natukene rohkem naljakas. Samas ega see nüüd vabanduseks ei kõlba. Ise olime ka muidugi kehvad. Nüüd veel lootused Rahvaliiga peal. Seal oleme ju natukene rohkem tegijad ja pääsesime alagruppidest edasi.

Homme on mul viimane päev Jõgeval enne Tallinnasse siirdumist. Väga ma seda küll nautida ei saa, sest hommikul pean arstile minema niite eemaldama ja natukene juttu vaja rääkida. Pärast seda lähen vanaema juurde koera valvama. Ilmselt pean seal terve oma päeva olema, pool ööst ka. Mul oleks küll hullu moodi asju vaja ajada, aga saan ilmselt hakkama. Natukene naljakas on mõelda, et lähen Tallinna ära. Seal ju nii teistsugune elu ja mulle kindlasti rängalt meeldib, aga kodu jääb siiski ju siia, Jõgevale.

Wednesday, August 24, 2011

Looking forward to the weekend


Ma täna väga midagi ei teinud ja lõpukirjandit siia loota pole. Meil pidi olema trenn kell kuus, aga kuna meid oli kohal ainult 4, siis ei jäänud muud üle, kui asjad pakkida ja minema sõita. Meil on homme viimane maakonnakate mäng, aga keegi trenni ikka ei tule. Sellise suhtumisega võib kuu peale sõita:D Samas pole kõigil võimalik keset nädalat trenni teha. Homne mäng on igatahes Jõgeva vastu. Kui saame korraliku meeskonna kokku, siis ilmselt väga suurt pakki ei saa, aga kui ei, siis läheb küll veits käest ära. Eks siis homme näeb, kuidas läheb.

Mõtlesin täna natukene eelseisvale nädalale. Ma ei tea siiani, milline on mu tunniplaan ja mitu tundi nädalas pean koolis käima. Igatahes tean ma seda, et lõbus saab kindlasti olema. Kuna tegu on tõelise naisteparadiisiga, siis igav kindlasti ei hakka:D. Kõige parem asja juures on see, et saab õppida mitmeid keeli, sh. prantsuse keel, mis mulle rängalt meeldib. Ainus takistus võib tekkida vene keelega. Pean ilmselt hakkama lisatunde võtma, sest vene keel mul hetkel veel väga tugev pole. Tahaks hakata trennis või kuskil käima, aga enne lõpliku otsuse langetamist pean teada saama, kas lähen oktoobris kaitseväkke või ei.

Mul hetkel tõesti midagi rohkem kirjutada pole. Eks siis ootan väga nädalavahetust ja naudin veel järelejäänud suve. Ahjaa, reede-laupäev lubas väga palavat rannailma.

Tuesday, August 23, 2011

Change your mind

Eile õhtul käisin ma Viljandis politseis. Pidin kohtuma selle sama konstaabliga, kes meil 12. augustil õnnetuspaigal käis. Rääkisime temaga õnnetusest ja ta uuris mu käest veel täpsemalt asjaolud üle. Pabereid oli palju ja allkirju tuli ka päris tuugalt anda. Lõpuks jõudsime selleni, et komisjoni ma ei lähe ja tehti otsus seal samas kohapeal ära. Ma küll väga detailselt rääkida ei tohi, aga võin öelda seda, et pääsesin väga kergelt ja konstaabel teadis mu heast taustast ja puhtast registrist. And for the haters, ma tean, et te arvasite siiani, et ma raudselt roolisin ebakaines olekus ja sõitsin kellegi kooma, aga reaalsus on teine. Ma poleks ju nii lihtsalt pääsenud või mida?Järgmine kord ehk piirate oma madalalaubalisest mõttemaailmast tulenevaid fantaasiaid:DPärast seda käisime veel mutteriga tädi juurest ka läbi.

Täna hommikul käisin hambaarsti juures. Mõtlesin, et tehakse hammas korda ja pean rämeda pleki letti laduma, aga ei. Kuna mul oli vist vana värk, siis ei pidanud midagi maksma ja saan jälle korralikult süüa ja juua. Hiljem tegelesin Suvekooli tänukirjade saatmisega ja muu sellisega. Kuna mul oli natukene aega, siis tegin ka ühe Soccerneti artikli. http://soccernet.ee/obi-mikeli-isa-vabastati See on küll väga lühike, aga pikkus pole oluline, vaid hoopis sisu. Just käisin staadionil jalkat mängimas. Mõnus vihmane ja kõike muud, aga vaatamata spetsiaalsetele jalanõudele, nägime me kõik libeduse tõttu välja nagu elevandid portselanipoes.

Monday, August 22, 2011

Summer fades to fall

Käisin täna vanaema juures ja aitasin tal tööd teha. Kohe varsti olen kohustatud sõitma Viljandisse. Sellepärast tegin sissekande ka varem. Miks Viljandisse?Mul on vaja politseisse minna ja natukene tollest õnnetusest rääkida. Üks võimalus on, et nad lihtsalt küsitlevad mind ja tahavad juhtunu täpsemalt kirja panna, aga võivad ka uurida ja seejärel mingi karistuse määrata. Eks see selgub õhtul, mina loodan parimat. Räägin kõik igatahes ausalt ja täpselt ära. Tegelesin natukene kaitseväega ka, pean arstile minema ja siis oma avalduse sisse andma. Kui on midagi viga, siis võib juhtuda, et ei lähegi sellel oktoobril ajateenistusse, eks see selgub samuti hiljem.

Kirjutan natukene pealkirjaga teemakohast juttu ka. Mõtlesin täna sellele, et suvi ongi põhimõtteliselt läbi ju. Juba sellel nädalavahetusel lähen Tallinnasse ühikasse ja alustan seal tudengi elu. Alles oli aeg, kui algas eksamiperiood ja siis juba suvi ning lõpupidu jms. Kunagi kavatsen ehk suvest sellise kokkuvõtlikku sissekande ka teha, aga praegu pole selleks üldse aega. Ehk juhtub veel midagi viimase nädalaga. Ühte võin ma öelda- see suvi on olnud väga üllatav ja tegus ning loodan, et järgmised tulevad veel paremad.

Praegu rohkem ei kirjutagi, pole lihtsalt õiget tuju ja aega.

Sunday, August 21, 2011

Something beautiful


Eile hommikul vara sättisin taaskord oma sammud Tallinna suunas. Rongil olid mul juba mõned tuttavad ees ja vähemalt sõit oli põnev ja ei kulgenud igavalt. Tallinnasse jõudes lippasime kohe kontorisse. Istusime seal natukene- tüdrukud tegid süüa, mina tegelesin muude toimetustega. Hiljem läksin kohe Maarjamäele jalkat vaatama. Jalka oli sarnaselt eelmisele korralegi rängalt tuline ja huvitav. Kuni viimase sekundini oli Levadia võidus kinni, aga siis tegi üks mängija kastis ühe väikese küünarnuki liigutuse ja pidi koheselt punase kaardiga lahkuma ja lisaks suutis Flora veel viigistada ka. Tegelikult vääris siiski Levadia rohkem võitu. Sellest pärast mängu nügimisest üldse ei räägi. Mõlemad meeskonnad oli sama palju süüdi. Mäng jäi siis 1:1, kui veel juba välja ei lugenud kuskilt.

Pärast seda jalkat liikusin korraks tagasi kontorisse. Sinna hakkas mingi vahe lihtsalt julmalt liidukaid sisse sadama ja tsipa pärast kella viit me hakkasime kõik koos lauluväljaku suunas minema. Sinna jõudes valisime ideaalsena näiva koha ja seadsime end sisse. Koht oli super ja inimesi ka megalt. Tipphetkel oli meid seal 30-40 ringis. Üldiselt oli üritus suhetliselt okei ja ma vinguma ei hakka. Natukene võib-olla oleks pidanud rohkem isamaalisi laule olema. Mis mind kõige enam hämmastas oli see, et rahvast oli nagu räigelt. Ruumi liikuda polnud praktiliselt üldse ning näiteks vetsu- ja õllesabadest ei ole üldse mõtet rääkida. Kokkuvõttes oli üks väga mõnus aeg super inimeste seltsis, teinekordki. Kui Vabaduse Laul läbi sai, liikusime osadega korraks veel kontorisse ja sealt edasi oma magalate suunas. Me ööbisime Kristeriga Käpsu Koplis asuvas korteris.

Kuna pidin hommikul 11 juba Paides olema ja buss lahkus 8:15, siis olin kohustatud väga vara üles ärkama ja seda ka tegin. Jõudsin ilusti bussile ja magasin terve tee Paidesse. Eesti südamesse kohale jõudes, otsisin ruttu üles staadioni ja istusin seal päris kena tunni. Mäng ise oli suhteliselt keskmine. Olin väga väsinud, aga vaatamata sellel, suutisn hõljuki-effekti vältida ja tegin mängu enam-vähem korralikult ära. Paide Kumake võitis selle mängu 5:1. Pärast seda istusin tükk aega linnas, sest mu buss väljus alles 19:30. Vähemalt sain mõne armsa tuttavaga kokku ja ei pidanud niisama kuskil uulitsal rüperaal käes aega surnuks ööma.Aitäh teile, söpad. Koju jõudsin napp tund aega tagasi.

Friday, August 19, 2011

Love to life!

Unustasin eile mainida, et sain lõpuks endale ühikakoha kätte. Juba järgmisest pühapäevast asun elama Tallinnasse Räägu tänavale, kus asub TPSi ühikas. Toanumber on mul 308 . Ma ei suuda üldse seda aega ära oodata. Kõik tundub nii uus ja huvitav ning tahaks juba kõige sellega alusatada. Varsti ongi juba aeg käes, millal peab kohvrid pakkima ja astuma suure sammu iseseisva elu suunas.

Kuna mul tuli eile hambast jupp välja, siis käisin täna hambaarsti juures aega kinni panemas. See on see sama jupp, millega mul kevadel ja suve alguses hullult jebimist oli. Kolm korda on mul sinna närvi kohale kate peale ehitatud, aga nüüd tuli see jälle ära. Ei saa ühe poolega ei juua ega süüa, lihtsalt liialt valus. Kõige hullem selle asja juures on see, et ma jõudsin ikka, kus enam naljalt tasuta kikusid ei ravita ja pean nüüd selle arstide lohakalt pandud paranduse pärast plekkima hakkama. Loodan, et väga kirveks ei lähe see hind.

Käisin just jalkapileteid ostmas 6. septembriks. Kuna ma sain tasuta kolm piletit, siis tegin kahele semule ka pileti välja ja läheme siis paari nädala pärast A le Coq'ile seda põnevat heitlust vaatama. Nagu alati valisin meile kõige meelispärasema koha. Rohkem täna midagi väga plaanis pole. Varsti lähen sõpadega parki chillima, et natukene rutiinist lahti saada. Mõni õlu üle pika aja ei tee ju paha, pealegi on suve lõpp ning tuleb vabalt võtta.

Homme varahommikul lähen siis Tallinnasse. Saab olema väga sisutihe nädalavahetus täis kõikvõimalikke tegevusi. Eile juba rääkisin, et lähen Õpilasliidu rahvaga Vabaduse Laulule ja hüppan enne seda Maarjamäelt jalkamängult läbi, aga vahet pole. Kontorisse pean ka minema ja mõned asjad ära viima. Kuna hetkeseisuga on Vabaduse Laulule tulemas juba üle 30 liiduka, siis saab olema päris muhe õhtu super seltskonnaga. Kes veel pole oma mõtteid selle koha pealt selgeks saanud, siis on viimane aeg. Igatahes jah, kohtume Tallinnas.

Thursday, August 18, 2011

Lootused nädalavahetuse peal

Käisin juuksuris täna ja lasin kogu selle suve jooksul kogunud pahmaka maha ajada. Kõik need suve mälestused ja läbi käidud kohad olid juba nende juuste pealt väljaloetavad. Kui rääkisin juuksurile, et ta rahulikult võtaks, kuna mul on õmblus peas, siis rääkisime natukene ja ta ütles, et kuulis oma tütrelt ka selle õnnetuse kohta. Jutte on igasuguseid ja väga lapsikuid ja julme, aga vähemalt ta teab nüüd, mis tegelikult juhtus. Nüüd on mul igatahes uuesti suvine ja mahe soeng.

Just jõudsin Tabiverest mängult. Mäng oli maakonnakas ja sealne 3. liiga meeskond võõrustas meie FC Kuremaad. Esimese poolaja saime 4:0 pähe, aga kokkuvõttes jäi seis enam-vähem mõistlikuks ja lõppes 3:6 Tabivere võiduga. Võimalusi oli ja natukene mängu ka. Meid oli küll kohal vähe, aga panime südilt vastu. Järgmine nädal on viimane maakonnakas Jõgeva meeskonna vastu. See tuleb ka ilmselgelt väga ränk mäng, aga ega me alla ei anna.

Täna mõtlesime Suvekooli korraldajatega, et teeme oma armsatele osalistele veel ühe üllatuse. Laupäeval läheme kõik koos EÕELi omadega Vabaduse Laulule ja veedame kvaliteetaega koos. Õnneks üks võimalus veel natukene naeratada. Nädalvahetus seisabki juba ukse ees ja nii ootan juba. Kõik need ettevõtmised, mis plaanis on, tõotavad tulla ägedad. Kõik, kes näha tahavad, andke mulle teada ja kohtume Tallinnas.

Wednesday, August 17, 2011

New tomorrow

Hei. Ma jäin täna jälle hiljapeale, aga parem hilja kui mitte kunagi..Või siis nagu mu ema armastab öelda- Parem hilja kui Silja. Mu tänane päev möödus väga kiirelt. Hommikul läksin ruttu isaga Tartusse, et ta saaks auto teenindusse viia ja mul oli vaja Sampo pangast raha välja võtta. Seiklesin siis üksi mingi paar tundi Tartus ringi ja kõndisin päris mitu kilomeetrit maha. Lõpuks sain kõik tehtud ja läksin isaga tagasi Jõgevale. Pärast seda käisin jalkatrennis. Kuna meil on homme mäng Tabiverega, siis tegime korralikult trenni. Mingi kolm tundi mängisime ja rahvast oli ka palju. Polnudki tükk aega nii head füüsilist teinud.

Nagu ma rääkisin, siis homme on õhtul mäng Tabiverega ja õhtul sõidame meeskonnaga sinna. Tegelt küll pooliku meeskonnaga , aga siiski. Päeval pean minema juuksurisse ja juuksed maha ajama, mis on küll natukene raske, sest mul õmblus peas, aga ilmselt saame hakkama seal nende tädidega. Lisaks kavatsen ilmselt homme jalkapiletid ära osta. Üks imearmas inimene kinkis mulle Piletilevi kinkekaardi ja nüüd on natukene kergem neid pileteid soetada. Mäng toimub siis 6. septembril Tallinnas ja vastamisi on Eesti ja Põhja-Iirima.

Täna sain selgeks oma nädalavahetuse plaanid. Lähen laupäeva hommikul Tallinnasse, käin kontorist läbi ja siis hiljem Maarjamäele jalgpalli vaatama. Kes tahab, võib joinida, põnevust on päris jõhkralt. Pärast mängu lähen lauluväljakule, kus leiab aste Vabaduse Laul. Kui te olete seal ja soovite näha, siis olen teil alati olemas. Nagunii vajan sellisel raskel ajal sõprade tuge ja tahan natukenegi naeratada. Öösel lähen ilmselt Käpsu juurde. Pühapäeva hommikul sõidan Tallinnast Paidesse ja lähen 2. liiga mängule kohtunikuks.

Tuesday, August 16, 2011

Happy ending

Ma olin täna õnnelikum, kui viimastel päevadel tavaks saanud. Mu õnnelikkus seisnes Raili haiglast koju saamises. Ta peab küll veel nädal kuni kaks olema kodus ja mitte kedagi enda juurde lubama, aga vähemalt ta Sai koju ja see on põhiline. Ma seel nädal veel Paidesse ei lähe, et nendega aega veeta, aga teen seda hiljem. Raili ju siiski veel kodus ravil. Ma elasin ka tänase päeva seda pauku väga läbi ja kuna mul jõudsid vanemad Saksamaalt, rääkisin nendega sellest natukene. Isegi mu ema tunnetas tollel päeval asja ette, aga ei saanud miskit teha. Õnneks on kõik laabumas ja saab varsti hakata uuesti naeratama.

Ahjaa, ma ütlen veel paar rida selle sama teema kohta. Miks kurat pean ma kuulma linnapealt jutte, et ma olevat kedagi kooma sõitnud ja teisel üldse käed/jalad otsast ära ja nii?Fakkin' kretiinid, mis teil viga on?Elage ise midagi sellist läbi ja siis ma tulen ka nii rääkima. Ma tahaks näha, kuidas te hakkama saaksite. Ilmselt ei saakski ja lukustaksite ennast oma tuppa ja emotseks seal. Ma pole tavaliselt kuri ja saan aru, aga mis te arvate, kuidas mina, Egle ja Raili end tunneme, kui sellised jutud käivad?Õõõh, hea, et siit kõmuvabrikust varsti minema saab.Ainult otsitakse võimalusi, kuidas teiste tuju rikkuda. Hälvarid.

Andke andeks, kui nüüd ehmusite, aga ma tõesti ei saanud seda endas hoida. Olen endiselt šokis ja sellist prahti kuulda pole väga mõnus. Kui ma ütlesin enne, et ei lähe see nädal Paidesse, siis valetasin. Sain ennist kutse ühele mängule, mis toimub pühapäeval Paide Linnastaadionil, kus
vastamisi lähevad Paide Kumake ja Nõmme United. Ehk kohtub seal mõne armsa tuttavaga ka. Sinnani on aga natukene aega ja enne seda veel mõned tähtsad asjad plaanis. Tahaks Vabaduse Laulule ka jõuda, aga eks see selgub peatselt. Tahtsin veel tänada, et nii palju mind toetate. Isegi kummaline on lugeda nii palju ülistavaid kirju ja muud sellist. Nii hea ma nüüd ka pole, et peaks hakkama üleloomulikult ülistama. Eilne blogi külastuste arv oli samuti ränk ja täna vist kordub sama asi. Kohe näha, et ei tohi kirjutamist lõpetada.


Monday, August 15, 2011

Kirjeldamatu Suvekool, üleloomulikult armas sünnipäev ja elu halvim päev- kokkuvõte möödunud nädalast











Nonii, ma pole ikka päris pikalt siia kirjutanud. Teen siis otsa lahti. Igaksjuhuks mainin, et see sissekanne tuleb massive.

Täpselt nädal aega tagasi esmaspäeval kell 8 hommikul alustasin ma Jõgevalt koos Kristjani ja Kaisaga teed Suvekooli suunas. Võtsime Kaitseliidust piima jaoks termosed ja lahkusime Jõgevalt. Pärast seda läksime Adaverre ja käisime seal liha järel. Edasi liikusime Imaverre, kust saime Kertu-Lilli armsalt vanaemalt piima. Kui piim käes, sõitsime Türile ja käisime kanamunade ja maitserohelise järel. Kui kõik tavaar peal, sõitsime Varemurrule. Ring tuli päris korralik, aga oli seda väärt. Autos igatahes ruumi polnud. Varemurrus olid kohal juba integratsioonipäeva osalised. Selle mõnusa päeva veetsime kõik koos lõbutsedes ja naerdes. Korraldajad, kaasaarvatud ka mina, tegelesime "mõnuga" ka telefonikõnedega, et osalistele transpordist teada anda. Ilge nuss oli, aga saime hakkama.

9. hommikul hakkas igast Eesti otsast osalisi kokku veerema ja ma aitasin neid, osutades autoga abi kottide ja muu mandi tassimisel. Kohati oli rängalt tööd, aga sain hakkama ja auto pidas ka vastu. Päev möödus vihmasajus ja paljud olid rahulolematud. Päeva naelaks osutus aga õhtune Hawaipidu. Muusika ja mängud tõmbasid rahvast mõnusalt kaasa ja hea oli näha, et vähemalt midagigi õnnestus. Rahvast oli lõpuks kohal meeldivalt palju ja ei olnud midagi põdeda. Osalised võtsid osa loengutest ja veetsid niisama aega teineteisega tuvtudes.

Kolmapäeval oli ilm märksa ilusam ja rahvas ka rõõmsam. Söök oli hea ja inimesed vele rohkem rahulolevad. Toimus igast mänge ja töögruppe ja koolitusi, mis olid kõik produktiivsed ja täitsid nende rõõmsate inimeste päevad tuugalt. Mina sattusin sellel päeval korraks isegi Pärnusse. Käisime Annlid haiglas vaatamas- ta oli teisipäeva hommikul kõhuvalu tõttu kiirabiga laagrist ära viidud ning käisime ka poes staffi kokku ostmas. Hiljem toimus vabalava, kus majad esitlesid oma etteasteid. Õhtu parim sündmus minu jaoks oli see, kui läksime randa ja saime nautida ilusat ilutulestikku ja lummavat täiskuud. Elu oli siis nagu muinasjutus ja kõik tõotas ainult head.

Neljapäev oli ka väga tegus päev. Toimusid olümpiamängud, kus majad jaotati kaheks ja võistleldi paljudes huvitavates spordialades. Rahvas oli nii rahul ja mul hea meel. Lisaks toimusid tollel õhtul ka howtima tüdruku ja poisi valimised. Tegelikult valimised käisid kogu aeg jooksvalt, aga tollel õhtul selgus TOP5 , kes pani end proovile lõppvoorus. Howtimaks poisiks sai Joonas:D ja tüdrukuks Eva-Kaarin, mina olin žüriis ja ei osalenud, kuigi olin topis sees.. See õhtu oli eriline veel selle poolest, et ma sain 19 öösel ja juba 15 sekunit pärast südaööd kutsuti mind ja Elinat ette ja lauldi sünnipäevalaulu. Koheselt tekkis mu ümber ka rahvamass, kes kallistas ja õnnitles. Nagu ülimalt ilus unenägu.

Reede algas imeliselt. Oli küll Suvekooli viimane vaatus ja rahvas hakkas lahkuma ja meel muutus nukraks, aga kõik oli nii hea ja mõnus. Veetsin aega oma kallite inimeste seltsis ja nautisin iga hetke olles nende kõrval. Hiljem oli juba aeg lahkuda ja siis tekkis kurbus hinge, aga olin siiski õnnelik. Pealegi, oli mu sünnipäev ju. Pärast osaliste lahkumist toimetasin ma koos teiste korraldajatega seal veel mitu tundi, sest oli vaja tassitud kraam minema saada. Kui kõik tehtud ja hüvasti jäetud, läksime Egle , Kristjani ja Railiga minu autoga minema. Esimene peatus oli Pärnu. Panime seal osa tehnikast ja vidinatest maha ja läksime edasi. Kristjan lahkus ka Pärnus.

Kui olin sõitnud veel päris pikka aega ja minna jäi veel 50 kilomeetrit juhtus midagi väga uskumatut. Ühel hetkel ärkasin ma oma auto roolis üles, nägin, et kõik hüppab ümberringi ja auto on kuskil teelt väljas. Kõik toimus aegluubis. Ma sain aru, et olin jäänud korraks magama ja oligi kööga. Kui auto veel liikus, keerasin oma pead ja vaatasin Egle ja Raili poole, et olla kogu aeg nendega, sest ma tundsin, et olen teinud midagi väga hullu. Järsku käis pauk ja ma avastasin end autost, mille minupoolne esiots oli täiesti sodi. Me saime kõik pärast mõningast sebimist autost välja ja tänasime taevast, et elus olime, sest auto oli väga sodi. Me ootasime kõik koos kiirabi ja rääkisime juttu. Kõik tundus olevat meiega korras. Hiljem läksime kiirabiga Viljandi haiglasse, kus meid uuriti ja anti esmaabi. Mulle tehti vereanalüüse ja tehti peahaavale õmblus, Eglele anti ravimeid ja uuriti vigastusi ja sama ka Railiga. Pärast selgus, et Raili peab veel haiglasse jääma, sest teda on vaja uurida. Meie Eglega saime minema ja läksime ta vanematega ära. Mind visati ilusti minu koju ära, mis on väga armas.

Te ei kujuta ettegi, mis tunne on olla pärast seda, kui oled teinud enda juhitava autoga, kus istub taga Su parim sõber ja teine samuti tähtis inimene, avarii. See tunne on ränk. Me pidime kõik koos jõudma minu sünnipäevale. Pidime olema rõõmsad ja nautima seda päeva, mis kuulus meile, aga saatus ajas kõik pea peale. Meil olid tehtud suured plaanid ja olime terve Suvekooli seda kõike oodanud. Nüüd aga oleme kõik šokis ja ei saa aru, miks nii pidi minema. Raili on endiselt haiglas ja ma loodan, et ta paraneb ruttu ja me saame varsti kaotatud õhtu tasa teha. Ilmselt lähen homme teda vaatama ka. Ma tänan jumalat, et minu ja mu sõpradega veel halvemini ei läinud. Minu jaoks on Egle ja Raili nüüd veel kordades tähtsamad ja meil seisavad ilusad ajad ees.

Kuna reede õhtul sain ma koju ja mul olid osad külalised juba kodus ees ootamas, siis oli mul hea meel, et sain oma šokist sõprade toel natukenegi lahti. Istusime minu juures ja hoidsime kokku. Laupäeval tuli veel inimesi juurde ja mu tuju paranes veelgi. Sisemas olin küll väga rusutud, aga välimiselt üritasin naeratada. Nii hea oli olla inimestega, kes oskasid aidata ja abiks olla. Osad külalised olid veel pühapäeval ka siin ja lahkusid alles täna. Eile me veetsime taaskord toredat aega koos ja samuti ka täna. Kaarle, Krister, Käthlin ja Eeva-Liisa lahkusid alles kell kuus õhtul.

Nüüd on maja tühi ja kõik läinud. Mõtlen läinud nädalast ja nutt tuleb kurku. Nii palju on juhtunud ja on asju, mis ei kustu mälust kunagi. Tänan inimesi, kes tegid mu Suvekooli eriliseks ja tänan neid, kes pidasid mind mu sünnipäeval meeles. Kõige rohkem aga olen tänulik neile, kes toetasid ja toetavad mind edasi sellel raskel hetkel, mis on alates reedest minu hinge närinud. Loodan, et Raili paraneb ruttu ja Egle ka, et saaksime teha koos jälle seda, mida meile meeldib. Aitäh, et olemas olete!Ning Egle ja Raili- ma vajan teid!

Sunday, August 7, 2011

Somewhere Over the Rainbow


Olen veetnud viimased 24 tundi juba päälinnas ja pole jõudnud midagi kirjutada, aga hetkel oman natukene vaba aega ja kirjutan siia natukene. Eile magasin peaaegu sisse ja oli vaja hullult kiiresti tõmmelda, et rongile jõuda, aga jõudsin siiski. Eilne rongisõit oli eriline selle poolest, et Balti jaama see rong ei jõudnudki. Vahetult enne Ülemiste peatust kupatati meid kõiki välja ja öeldi, et jaamas on eriolukord. Istusin siis seal kuskil bussipeatuses ja ootasin bussi päris tükk aega. Hiljem sain teada, et Baltast leiti mingi kahtlane ese ja sellepärast oligi see liiklus häiritud. Jõudsin mingi tund aega oodatust hiljem kontorisse ja siis hakkasin tööd tegema. Teised olid juba reedest siin. Terve õhtupooliku tegime palju tööd ja eriti rõhku sai sisuline pool. Saime valmis tutvustavad videoklipid, mis olid väikse huumorijoonega ja naersime ka mõistagi palju. Õhtu oli igatahes äärmiselt produktiivne ja need eelmises postituses mainitud nullpunktis asuvad asjad said ka enam-vähem korda. Magada muidugi ei saanud väga, aga eks see mõte, et homme juba algab see värk pihta, süstib ikka mõnusalt motivatsiooni ka.

Täna on ka suhteliselt palju teha veel. Hetkel istun kontoris ja hakkan osalistega jändama. Kolmest lähen rongile ja lippan koju. Osad meist sõidavad kohe juba Varemurrule kohale ära, aga ma pean homme staffi võtma Jõgevalt ning mujalt ja sellepärast lähen ise homme . Homme on küll integratsioonipäev ja sinna tuleb kohale väike protsent kogu rahvast, aga ikkagi hakkab kogu see jant pihta ja see on nii mõnus. See tähendab seda, et ma ei kirjuta nüüd järgmised päevad ja võimalik, et teen alles 15. augustil kokkuvõtte sellest tegusast ja ülimõnusast nädalast. Kõik, kes te Suvekooli tulete, kohtume homme-ülehomme. Need, kes ei tule, kohtume hiljem.

Friday, August 5, 2011

Positiivsus negatiivsuses


Olen täna töötanud nagu loom ja endiselt on pooled asjad väga lahtised või täiesti olematud. Ma võin olla ükskõik, kui aktiivne ja kas või ennast ribadeks tõmmata, aga tihti on vaja ka tugevat seljatagust ja mitmeid toetavaid käsi. Aga vahet pole, ehk tuleb eelseisev nädal siiski väga vinge ja võimas. Tulin just natukene aega tagasi Tartust mängult. Käisime Allasega 2. liiga kohtumises kohtunikuks. Mäng oli Tartu FC HaServi ja FC Nõmme Unitedi vahel. Mäng oli väga ühepoolne ja väga midagi ränka teha ei tulnud. Kohtumine lõppes 6:0 tartlaste paremusega. Kusjuures Nõmme treeneripingil oli vägesi juhatamas ei keegi muu kui Tarmo Rüütli ise. Nüüd üks matš veel tehtud ja tuleb vaid oodata järgmist.

Homme varahommikul siirdun uuesti Tallinna. Vaja Suvekooli korraldusmeeskonnaga väga palju tööd ära teha. Ehk saame ka hetkel nullpunktis asuvad asjad kenasti tehtud ja kõik sujub, ma ei jõua muidu muretseda enam. Juba paari päeva pärast algab see suur üritus peale. Tahan juba näha naerusuiseid noori ja suuri kordamiekuid, kogu see töö ja vaev on seda väärt. Ma ei tea, kui tiheda sagedusega ma siia nüüd kirjutada saan, aga võimalik, et tuleb päris suur paus sisse alates esmaspäevast. Olge tublid.

Thursday, August 4, 2011

Don't wanna miss a thing


Mõtlesin, et saan täna veel viimast päeva puhata, enne kui see kaks nädalat kestev ulme oluline ja kiire periood pihta hakkab. Mõtteks see suht ainult jäigi. Käisin vanaema juures autot puhastamas ennist ja pärast seda põrutasin Tartusse vanatädi juurde, sest grämps ütles, et on vaja ära käia seal. No Tartus läks juba omajagu aega. Tõin sealt natukene tavaari Jõgevale ja osa saan ka Suvekooli tarbeks ära kasutada. Nüüd hakkan siin logistikaga tegelema ja proovin veel viimast panust anda. Tehnika ja transpordiga peab veel tegelema ja loodan, et see laheneb õigepea;)

Homme on mul veel natukene aega kodus olla, aga õhtul pean Allasega kuidagi Tartusse saama, sest meil on 2. liiga mäng seal, läheme kohtunikeks. Pärast seda ongi mul aeg kotid pakkida ja ära kaduda. Ma küll ei tea, kuidas need päevad vahemikus 6.-15. august mööduvad, aga olen kindel, et igav ei hakka ja närvikõdi tuleb nii mõnigi kord tunda. Ei taha ühestki hetkest ilma jääda igatahes. Mul küll hetkel tõeliselt mõttetu postitus ja vähe teksti, aga vahel on nii ka hea. Olge tublid.

Wednesday, August 3, 2011

Ehk joppab:)


Kirjutan natukene kahtlaselt hilja, ma tean seda jah, aga pole viga. Pärast seda, kui ma eile kontorist lahkusin, oli veel päris palju huvitavaid toimetamisi ja toimetusi. Läksin siis sealt suht otse Maarjamäele jalkat vaatama.

Jalgpall oli tõeline põnevik eile, või noh viimane pool sellest. Avapoolaeg oli suhteliselt sündmustevaene ja domineeris pigem Nõmme Kalju, aga teine poolaeg oli juba natukene rohkem huvitav ja tsipakene rohkem üritavam pool oli Levadia. Levadia suutis ka korra nahkkera Kaljukate latti virutada, aga ei enamat. Normaalaja järel oli siis lisaaeg, kus juhtus palju. Esmalt lõi Nõmmekate poolel Koogas Kaljule antud karsistuslöögi Leva väravasse. Hiljem oli üritavam pool Levadia. Üritus kandis vilja alles 121' minutil vist, kui Levadia kõigest 16-aastane mängumees Marten Saarlas Nahki antud karistuslöögi peaga sisse lõi. Järgnes penaltiseeria, kus otsustavaks sai juba Kaljukate esimene penalti, sest Kallaste löögi tõrjus Levadia ukrainlasest väravavaht ära. Ülejäänud lööjad said kõik sisse, aga mängu võitis siiski Levadia 2:1. Ulme põnev oli ja, aga iseasi, kas teil praegu seda siit põnev lugeda oli:D

Hiljem liikusin mängult otse edasi Viimsi suunas. Mul oli "kohustuslik" kohtumine oma kallite TENikatega Scotland Yardis. Eeva-Liisa, Greta ja Kaarle olid juba seal ja siis me istusime seal mõnda aega ja hiljem ma liikusin edasi sugulaste juurde ööbima. Ahjaa, selline mõte ka veel, et Viimsi on ainus koht, kus ma olen lambikal tööpäeval öösel mingit fkn paugutamist ja ooperilaulu kuulma pidanud. Natukene naljakas oli näiteks mingit ooperit kuulata, sest kes kurat peaks öösel käima keset mingit poolsaart ja laulma kõva häälega aariat?:D

Täna hommikul startisin veerand üheksa aeg juba linna. Jõudsin siis ilusti veerand kümneks TPSi ja valmistusin katseteks. Esmalt käisime mingil konsultatsioonil ja siis läksime vestlust ootama. Järjekord oli korralik ja ma ootasin umbes tund, tund poolteist vms enne kui jutule sain. Vestlus läks enam-vähem. Inglise keele poole peal tuli algul väike kramp sisse ja ei leidnud õigeid sõnu, aga sain oma mõtted edestatud. Pärast uuriti mu CV-d ja oldi väga meeldivalt üllatunud. Komisjoni liikmetele meeldis mu aktiivsus ja kõik noorteorganisatsioonide asjad, EYP värgid jne. Ütlesid, et see eriala sobiks nagu haamer naelapea pihta, aga jah... Siiski arvan, et sissesaamisprotsent on 50, sest teistel ju läks ka hästi paljudel.

Pärast seda sõitsin tagasi kesklinna ja olin natukene Solarises ja tegin tööd. Mind hämmastas see, et niiiii mega palju tuttavaid on linnas kogu aeg. Väga meeldiv igatahes nii Tallinnas käia. Hiljem läksin rongijaama ja sealt juba alustasin pea kolme tunnist teekonda kodu suunas. Koju jõudes ma mõistagi midagi teha ei jõudnud, kui olin juba aleviku staadioni poole teel. Käisin trennis ka vahelduseks. Nüüd üritan niisama oma ülesannete piirides olla ja järgmise nädala suursündmusesse võimalikult suurt panust anda.

Tuesday, August 2, 2011

Away from there.

Ma ei teadnud veel eile oma sissekannet tehes, et pean juba täna vara hommikul Tallinnasse põrutama. Kuna hetkel on rongigraafik hõre ja päevasel ajal midagi ei liigu, siis ainus võimalus õhtuks Tallinnasse jõuda, oli kaheksa kahekümnekahesega tulla. Idee poolest oleks vist saanud selle õhtusega ka tulla, aga lubasin, et lähen täna Maarjamäele karikamängu vaatama ja seda ka teen. Hetkel istun siin Kreutzwaldil Liidu kontoris ja teen oma kohustuslikke toimetusi. Mõtlesin, et liigun kohe linna, aga mul pole kõneaaega, et oma TENi semudele helistada ja siis ootan siin sissetulevaid kõnesid ja ettepanekuid:D

Igatahes jah, õhtul liigun siis Maarjamäele, sest seal toimub FC Levadia ja Nõmme Kalju vaheline karikamäng. Peab ju siiski vahel oma võidetud hooajapiletit ka kasutama, muidu on puhas raha maha viskamine. Ilm on ilus ja tuju on hea- peaks olema ideaalne viis oma aega sisustada. Peatun ma täna Viimsis sugulaste juures. Kui saan õhtul välja, lähen seal pesitsevate TENikatega chillima, aga see selgub hiljem. Homme on siis see tähtis päev, kui mul on viimane sisseastumiskatsete päev. Peaasi, et vestlus ja teine test hästi sujuvad ja siis jääb vaid üle tulemusi oodata, eks homme selgub.

Monday, August 1, 2011

Vahel just nii on hea


Kirjutasin täna motivatsioonikirja. Kirjutasin sellest, et miks ma tahan minna TPSi sinna erialale ja mis on mu kogemused antud valdkonnas. Kogemusi oli küll palju, aga ma kardan, et ainult nendest ei piisa. Kirjutisega olen muidu rahul, lasin selle üle ka vaadata ja kõik oli korras. Eks siis ülehomme näeb, kuis mul läheb seal. Lisaks käisin vanaema juures, tõmbasin portsu isamaalisi laule Suvekooli jaoks ja tegin üht-teist veel. Umbes tunni pärast algab mul Skype koosolek ja pean sinna ka kindlasti kohale ilmuma. Tänu sellele koosolekule ei saa ma trenni minna, mis nüüd minut tagasi kõigi eelduste kohaselt algas.

Mmm, pean homme võib-olla Tallinnasse minema ja see tähendab seda, et algab see aeg, kus ma jälle mööda Eestit ringi tripin. Mulle meeldibki nii. Kolmapäev katsed Tallinnas, neljapäeval olen kodus, reedel mäng Tartus ja siis laupäevast algab Suvekooli jant peale. 7. sõidan ilmselt juba Varemurrule ja siis pärast seda olen kuni 14. augustini suhteliselt audis. Internetti saan, aga vahelduva eduga ja pakilisemad asjad on paslik telefonitsi ära klaarida. Kuumliin on jälle avatud:D Aga tavai, tuli selline lühike postitus jälle.